VEIDER ORKESTER
Autor: Rodney Ackland
Lavastaja: Adrian Giurgea
Lavastaja assistent: Laura Kalle
Kunstnik: Reet Aus
Kunstniku assistent: Mirjam Aimla
Helilooja ja muusikaline kujundaja: Jarek Kasar
Valguskunstnik: Reelika Palk
Tallinna Linnateater
Salme Kultuurikeskus
2015
Frida on vabakutseline näitleja. Vallo ja Jane tahavad saada kirjanikuks. Ester tahab maailma parandada. Georg paneb pidu. Oskar ei tea, mida ta tahab. Neid ühendab bänd, mille prooviruum on ühtlasi nende koduks ja mida peab üleval igavesti noor Vera (Elisabet Reinsalu). Esmapilgul näeb kõrvaltvaataja enda ees kampa, kellele meeldib pidutseda, vaielda, tantsida, eputada, filosofeerida, flirtida. Kogu selle lõbususe alt kumab aga midagi sünget ja halvaendelist.
Rodney Acklandi 1932. aastal Londonis kirjutatud näitemäng seob endas osavalt toonasele Inglismaale omaseid vastandlikke meeleolusid. Ühelt poolt ei ole veel vaibunud džässiajastu pulbitsev lõbujanu, millega Esimesest maailmasõjast raputatud inimesed püüdsid läbielatud koledusi unustada. Teisalt ennustavad horisondile kogunevad mustad pilved juba uute kõikepurustavate õuduste saabumist.
Miks lavastada seda näitemängu Eestis aastal 2015? Mõttelaadilt ja käitumiselt võiksid Acklandi näidendis kujutatud noored vabalt olla kaasaegsed Kalamaja hipsterid ning elu, püüdlused ja õnneotsingud suure poliitikamaastiku ähvardava paine all ei ole võõrad ka kaasaegsele eestlasele. Niisiis ongi näidendi tegevus toodud 1930. aastatest tänapäeva Eestisse ning inspiratsiooni ammutatud ka 1990. aastate grunge-kultuurist.
STRANGE ORCHESTRA
Author: Rodney Ackland
Stage Director: Adrian Giurgea
Stage Director’s assistant: Laura Kalle
Designer: Reet Aus
Designer’s assistant: Mirjam Aimla
Music by Jarek Kasar
Lighting Designer: Reelika Palk
Tallinn City Theatre
Salme Cultural Centre
2015
Freda is an unemployed actress. Val and Jenny want to be writers. Esther wants to make the world a better place. George likes to party. Gordon doesn't know what he wants. They have been brought together by a band and its rehearsal room that's also their home, run by the eternally young Vera Lyndon (Elisabet Reinsalu). At first glance, gliding over the surface, one sees a dashing and joyous bunch -- who likes to party, argue, dance, show off, philosophise, flirt. Under all the merriment, however, something ominous and foreboding is hidden.
Rodney Ackland’s play cleverly binds together opposite moods characteristic to Britain of the beginning of 1930s. On one hand, the boisterous, pleasure-seeking jazz era, desperate to exorcise the ghosts of the First World War has not yet ended. On the other, dark clouds at the horizon announce the devastating horrors to come.
Why do this play in Estonia today? In what concerns their way of thinking and acting, the people living in Vera Lyndon’s apartment could very well be the modern young hipsters of Kalamaja in Tallinn. Their attempts to build a life, their search for happiness under the threat of a shifting political landscape should be familiar to any contemporary Estonian, therefore the time of action has been shifted from the 1930ies to the present day, with influences of the grunge culture of 1990ies.
 |  |  |
|---|---|---|
 |  |  |
 |  |  |
 |  |  |
 |  |  |
 |