KUNSTNIKUPOSITSIOON
Minu teekond stsenograafiks kujunemisel algas 2013. aastal, kui asusin õppima Eesti Kunstiakadeemiasse. Stsenograafia eriala tundus minu jaoks kõige õigem valik, kombineerides kaks minu peamist huviala – teatri ja kunsti. Minu töös stsenograafina on lähtepunktiks käsitletava loo tegelaskujud. Mind huvitavad erinevad inimtüübid ja -suhted nii reaalses elus kui ka kirjanduses. Teatrikunstnikuna püüan jõuda näidendi tuumani karakterite kaudu, pannes enda jaoks kirja iga detaili, mis kirjanik vastava tegelase kohta öelnud on. Kostüümi- ja grimmikujunduses rõhutan igaühe omapära, lisades sageli omalt poolt vürtsi juurde.
Teatri juures lummab mind see, kui tervik on nii kaasahaarav, et unustan teatrisaalis viibimise ja sulandun täielikult etenduse maailma. Selleks annab enamasti võimaluse olukord, kus lavastaja tööd ja näitlejate suurepärast mängu toetab igakülgselt kunstniku loodud kujundus. Seesugust sümbioosi püüan saavutada ka oma loomingus. Usun, et lavakujundus võib olla küll minimalistlik või abstraktne, kuid peab seejuures siiski pakkuma näitlejale piisavalt mänguvõimalusi ning andma koos sobiva valguskujundusega vaatajale võimaluse fantaseerida. Nii ei saa minu töid hetkel liigitada ka mingi konkreetse stiili alla, kuna iga kujundus on unikaalne ja stiilivalik sõltub paljuski alusmaterjalist ja koostööst lavastajaga.
Tööprotsessi kondikava on ilmselt kõikidel professionaalsetel stsenograafidel üpris sarnane. Ka mina alustan tekstianalüüsist ja autori ning ajastu taustauuringust. Materjali täielikuks ja järjepidevaks haldamiseks on minu jaoks väga olulised süsteemsed tabelid, mis aitavad palju ka lavastaja või režissööri ja näitlejatega suhtlemisel. Samuti pean tähtsaks käsitsi valmistatud maketti ja tööjooniseid, mida võib toetada 3D mudel. Maketi olemasolu annab võimaluse näha mõeldud kujundust võimalikult realistlikult juba algfaasis ning teha aegsasti vajalikke muudatusi. Kunstnikuna tunnen, et suudan end kõige paremini ja vahetumalt väljendada just käsitsi joonistades, maalides või meisterdades, aga valguse kujundamisel pean asendamatuks abivahendiks Archicadi 3D programmi.
Inspiratsiooni ammutan erinevatest kunstinäitustest ja lavastustest, samuti filmidest ja reaalsest elust minu ümber. Stsenograafi töös on üks huvitavamaid aspekte koostöö näitlejate ja lavastaja või režissööri ning operaatoriga. Nende kolme aasta jooksul olen jõudnud rohkem katsetada teatrivaldkonnas, kuid loodan end tulevikus jätkuvalt arendada ka filmistsenograafia alal. Olen äärmiselt tänulik õppejõududele, kes on aidanud mul jõuda oma erialase käekirja ja tõhusate töömeetoditeni ning nende uute teadmiste ja oskuste eest, mis koolist selle kolme aastaga saanud olen.
ARTIST STATEMENT
My journey towards becoming a scenographer began in 2013 when I began my studies in Estonian Academy of Arts. The subject of scenography seemed to be the perfect choice for me, combining two of my major interests – theatre and art. In my work as a scenographer, I always begin with the the characters of the story in question. I am interested in different human types and relations both in real life and literature. As a theatre artist, I try to reach the core of the play through the characters; I write down each detail that the writer has mentioned about the character. I try to emphasize everyone’s specific characters with costumes and make-up, often spicing it up even further.
In theatre, I am mesmerized by the fact that the whole concept can be so catching that I forget I’m in a theatre hall and fully emerge in the world of the play. It is usually possible if the work of the director and great acting are fully supported by the design created by the artist. This is the symbiosis I try to achieve in my work. I believe that stage design may be minimalistic or abstract, but must still give the actors enough possibilities to play and in harmony with suitable lighting present the viewer with the possibility to fantasize. This is why my current work cannot be categorized under a specific style, since every design is unique and depends greatly on the material and co-operation with the director.
I believe the barebones of the working process is rather similar in case of all scenographers. I begin with text analysis and background research of the author and the era. In order to administer the material fully and consistently, systematic tables are very important to me, which also help to communicate with the director or stager and actors. I also consider the hand-made maquette and working drawings to be paramount, which may be supported with a 3D model. The maquette gives me the possibility to see the design I imagine as realistically as possible already in the starting phase and carry out the necessary changes in time. As an artist, I feel that I can express myself best and most directly when I draw, paint or make something by hand, but when designing the lighting, I consider Archicad 3D program to be irreplaceable.
I gain inspiration from various art shows and plays, movies and real life around me. In the work of the scenographer, one of the most interesting aspects is the co-operation with actors, the director or stager and the operator. During these three years, I have had more possibilities to experiment in the field of theatre, but I hope to keep developing myself in the field of movie scenography. I am very grateful to my teachers who have helped me reach my professional handwriting and efficient working methods and for the new knowledge and skills I have received from the school during these three years.